Õenduse ja ämmaemanduse oskussõnade terminikorje
Õenduse ja ämmaemanduse oskussõnade terminikorje veebilehekülg
Vaid ühist keelt rääkides ja kokku lepitud oskussõnavara kasutades saame loota, et ka avalikkus meid mõistab ja usaldab.
Kui sulle tundub, et mõni oskussõna, mida igapäevaselt töös vajame, ei ole korrektselt kasutusel, suupärane või puudub sootuks, anna sellest Õendus- ja ämmaemandusterminite kogu töörühmale teada!
Ämmaemandad uurivad ja kirjutavad
Teadmiste salve kogume ämmaemandate uurimistöid ja artikleid. Nii on värskeimad uurimis- ja teadustööd ühest kohast ja eesti keeles leitavad.
Riin Rosenperk. Terviseteaduse magistriõpe. Arendusprojekt.
Liis Kala, Agnessa Torop. Lõputöö
Meelike Tammes. Lõputöö
Liikumispuudega naiste kogemused raseduse ja sünnituse ajal ning sünnitusjärgsel perioodil
Aune Tenslind. Lõputöö
Gestatsioonidiabeedi ja selle ravi mõjud lootele pre- ja intranataalperioodis
Aune kirjutab:
“Kuna gestatsioonidiabeedi (GDM) esinemissagedus aastast aastasse suureneb ning üha enam puutusin kokku patsientidega, kellel oli GDM, tekkis mul huvi saada teada rohkem selle haiguse põhjustest ning mõjust loote organismile. Koolis õppides tundus mulle, et GDMi puhul keskendutakse suurelt osalt mõjudele naisele ning räägitakse erinevatest ravimeetoditest, kuid mulle jäi selgusetuks, kuidas need loodet mõjutavad. Ma arvasin, et internetist infomaterjali otsides saan oma küsimustele kergelt vastused, kuid reaalsus oli just vastupidine. Paljud artiklid mainisid, mis on GDMi puhul lootele enamesinevad tüsistused, kuid minu küsimus oli ja jäi et “miks?”.
Minu jaoks oli kõige suurem tulemus töö kirjutamise järgselt see, et ma saan nüüd patsiente paremini nõustada ja neid mõistma panna riskidest. Mõistes ja aru saades ise, kust tekivad lootele tüsistused, saan seda oma töös kasutada. Mida rohkem ma lõputööga seoses uurisin, seda suuremaks kasvas minu huvi ning arusaam erinevatest juhenditest ja töömeetoditest haiglates. Näiteks miks on GDMi puhul induktsioonijuhend selline nagu ta on; miks alustatakse alati dieetraviga ning mis riskid on metformiin- ja insuliinravil; kuidas on kõigega seotud platsenta?”Evelin Schasmin. Lõputöö
Covid-19 positiivse raseda, sünnitaja, vastsündinu ja imetava ema käsitlus
“Lõputöös käsitletakse COVID-19 positiivse raseda, sünnitaja ning sünnitusjärgse perioodi jälgimistaktikat. Leiab infot nii rasedus- ja sünnitustüsistuste kui ka riskide kohta. Lisaks toob lõputöö autor välja eripärad COVID-19 positiivse vastsündinu ja imetava ema korral ning puudutatud saavad vaimse tervise ning pandeemia mõjud.”
Gloria Haar. Lõputöö
Karmen Suss. Lõputöö
Sünnitusjärgse koduvisiidi eesmärk ja olemus ning mõju naise ja pere heaolule
Karmen tutvustab oma lõputööd nii:
“Ega enam ei saagi sõrme peale panna hetkele, mil uurimistöö idee tekkis. Igatahes mõtlesin, et miks ei saa pere sünnitusjärgsel perioodil rohkem toetust, kui me teame, et toetuse saamine sellel pere jaoks uues, võõras ja haavatavas perioodis on ülimalt oluline ning aitab perel paremini kohaneda ning vähendada probleemide tekkimist. Sealt kasvas idee uurida, mis täpselt toimub naise ja perega sotsiaalses, füüsilises ja vaimses mõttes sünnitusjärgsel perioodil ning kas ämmaemanda koduvisiidid suudavad pakkuda vajaminevat abi ning edendada pere heaolu. Kõik teadusartiklid, mida lugesin, kinnitasid ämmaemanda positiivset mõju pere heaolule sünnitusjärgses perioodis. Isiklikult tunnen, et omades neid teadmisi, mis lõputöösse kirja said, aitab mõista perekonna uut väljakutset ning näha võimalikke raskusi, mida võibolla perekondki veel ei kurda.
Minu kõige suurem soov oli, et need asjad ei jääks teooria tasandile. Teadustööd tehakse alati, aga kas need teooriad ka alati reaalselt igapäeva elus midagi korda saadavad, paremaks muudavad…? Minu igatsus oli ja on, et minu töö, mis ma igapäevaselt ämmaemandana teen või tegema hakkan, võiks tõesti olla naise ja ka terve pere jaoks suureks toetuseks.”Kreete-Elis Kalda, Elis Lehtsaar. Lõputöö
Laura Rääts. Lõputöö
Intiimsuhtevägivalla kogemuse mõju sünnitusjärgse perioodi kulule
Valeria Libert. Lõputöö
Velly Roosileht. Terviseteaduse magistriõpe. Arendusprojekt
Velly tutvustab oma arendusprojekti nii:
Käesoleva arendusprojekti autori ja praktiseeriva ämmaemandana olen seisukohal, et abordihooldus ei saa piirduda ainult ühe protseduuri teostamise visiidiga. On väga oluline tagada nõustamisele tulnud naisele patsiendikeskne neutraalne kogemus. Siinkohal ei ole oluline, kas naine soovib rasedust katkestada omal soovil või on ta suunatud nõustamisele raseduse katkemise/peetumise tõttu. Tuginedes tõenduspõhisele kirjandusele ja erialasele töökogemusele AS LTKH abordi nõustamiskabinetis ämmaemandana, võin väita, et varajasel märkamisel ja sekkumisel saab tõenduspõhist tervist toetavat nõustamist ämmaemanda poolt õigeaegselt praktikasse rakendada. Varajane märkamine ja õigeaegne suunamine vaimse tervise spetsialisti juurde tagab õigeaegse abi ning aitab kindlasti vältida vaimse tervise probleemide tekkimist ning juba olemasolevate probleemide süvenemist.
Liis Jõgis. Terviseteaduse magistriõpe. Arendusprojekt.
VESI- JA VETTESÜNNITUSE TEGEVUSJUHENDI LOOMINE AS LÄÄNE-TALLINNA KESKHAIGLA NÄITEL
Viktoria Mikiver. Terviseteaduse magistriõpe. Arendusprojekt.
ISA EMOTSIONAALNE HEAOLU JA SELLE HINDAMINE SÜNNITUSJÄRGSEL PERIOODIL NING ÄMMAEMANDUSABI
Viktoria tutvustab oma arendusprojekti nii:
Ämmaemandusabi pakkumisel rõhutatakse perekeskse lähenemise olulisust – isade kaasamist nii lapseootuse ja lapse sünni ajal kui ka lapse sünni järgsel perioodil. Siiski on isade kogemusi käsitlevate uuringute tulemustest järeldunud, et isad tunnevad end sageli tervishoiutöötajate poolt kõrvalejäetutena ning puudub vajalik tugi. Isade kaasamine võib olla raskendatud ka seetõttu, et enamasti käivad emad visiitidel üksi. Käesoleva magistritöö raames valmis isa emotsionaalset heaolu käsitlev infomaterjal, mis võib isale toe pakkumisel abiks olla.
Kuni pooltel juhtudest on ühe vanema emotsionaalse heaolu häirudes häirunud ka teise vanema emotsionaalne heaolu, mistõttu on äärmiselt oluline vajadusel hinnata ka isa emotsionaalset heaolu. 2021. aastal avaldati teadaolevalt esimene soospetsiifiline (isa) emotsionaalse heaolu hindamise skaala – MSCF skaala, mille abil on võimalik isa vaimse tervise seisundit (sh kohanemist vanemarolliga) lapse sündimisest alates hinnata. Antud magistritöö raames eesti keelde tõlgitud ja testitud MSCF skaala on esmane sissevaade isade emotsionaalse heaolu hindamiseks suurema valimiga uuringu läbiviimiseks antud teemal edaspidi. Olin positiivselt üllatunud, et kõigest kolme nädalase skaala testimise perioodi jooksul vastas skaalale 53 isa ja usun, et sellest nähtub isade huvi antud teema osas ning soov teema arendamisesse panustada.Kertu Leppsalu. Lõputöö
ÄREVUSHÄIRED RASEDUSE AJAL, SÜNNITUSJÄRGSEL PERIOODIL NING NÕUSTAMISVÕIMALUSED
Klimentia Brinkis, Aidi Hamburg. Lõputöö
INTELLEKTIPUUDEGA NAISE EMADUSHOOLDUS RASEDUSE AJAL JA SÜNNITUSJÄRGSEL PERIOODIL
Marika Anštein-Pustõnski. Lõputöö
Anu Pillav. Lõputöö
JOOGA MÕJU RASEDUSELE JA SÜNNITUSELE
Anu tutvustab oma lõputööd nii:
Olen ämmaemand ja joogaõpetaja. Kuigi ämmaemanda eriala lõpetasin alles 2023. a. talvel, siis joogat olen õpetanud alates 2017. aastast. Tulenevalt enda suurest huvist rasedusaegse jooga vastu lõpetasin oma ämmaemanda õpingud lõputööga, mille teemaks oli ‘’Jooga positiivne mõju rasedusele ja sünnitusele’’. Lõputöö omab nii teoreetilist kui ka praktilist väärtust. Nimelt koostasin joogaseeria rasedatele, mida nad saavad praktiseerida läbi kogu raseduse kuni sünnituseni välja.
Ksenia Smirnova. Lõputöö
Ksenia tutvustab oma lõputööd nii:
Me kõik teame, et ülekaal toob kaasa raskeid tervisega seotud probleeme ning ülekaaluliste ja rasvunud inimeste osakaal ühiskonnas on tõusutrendis. Selle foonil kasvab ka maovähenduse operatsioonide arv. Bariaatrilisi operatsioone läbivad ka viljakas eas naised, kes jõuavad raseduse ajal meie vastuvõtule. Ma väga loodan, et minu lõputöö saab olla ämmaemandale abistavaks tööriistaks maovähendusoperatsiooni läbinud naise raseduse planeerimisel ning rasedusaegse jälgimise korraldamisel ja kohandamisel.Viktoria Ly Pell. Lõputöö
LAPSE JA VANEMA KIINDUMUSSUHE, KIINDUMUSHÄIRE VÄLJAKUJUNEMINE JA ENNETUSTÖÖ
Viktoria Ly tutvustab oma lõputööd nii:
Loodan, et meie tublid ämmaemandad saavad minu tööd lugedes kinnitust, miks on vajalik ema ja imiku suhte loomist toetada. Samuti võiks siit saada inspiratsiooni kiindumushäire ära tundmiseks ning ennetamiseks. Töö sisaldab erinevates riikides teostatud uuringute tulemusi ja tugineb kiindumusteoorial.
Britta Jürgenson. Magistritöö.
Minu magistritöö keskendub menstruatsioonile ja emotsionaalsele toimetulekule. Igapäevatöös noortega märkan, et nende teadlikkus on mõnevõrra piiratud ning seda mõjutab kindlasti ka ühiskonnas valitsev stigma. Kõik naised kogevad fertiilses eas menstruatsiooni ja sellega seotud muutuseid. On äärmiselt oluline tõsta esile mitte ainult naiste, vaid ka ühiskonna teadlikkust sellest teemast. Menstruatsioon ei tohiks olla koormatud negatiivsete hinnangutega. Loodan südamest, et minu uurimistöö aitab teadlikkuse tõstmisele ja stigma vähenemisele kaasa!
Merche Laul, Anete Rätto. Magistritöö.
Magistritöö eesmärk oli tõsta sotsiaalmeedia abil teadlikkust fertiilses eas naiste veritsushäiretest. Uuring on kirjeldav, empiiriline kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetoditega. Aruteluõhtusööki reklaamiti läbi sotsiaalmeedia platvormide nagu Facebook, Instagram ja veebisaidil “Hemofiilia päev” ning reklaamplakatitel.
Vererohkest menstruatsioonist rääkimine on endiselt tabu teema ning meditsiin ja ühiskond ei ole piisavalt huvitatud antud teemast. Tagasiside küsitlusele vastanud naised said veritsushäiretest parema ülevaate ning leidsid, et taolisi suunatuid üritusi on rohkem vaja. Nende teadmised, teadlikkus ja äratundmine veritsushäiretest paranesid, mis võib sageli kaasa tuua häbimärgistamise. Ettepanekuna toodi välja, et tuleks kaasata ämmaemandaid, koole ja esmatasandi tervishoidu (kiirabi, perearstid) ning teostada antud teema kohta suuremas mastaabis reklaami.
Sotsiaalmeediakampaania vajalikkust hindas PERH hematoloog Kreete Rahuoja järgmiselt:
“Veritsushäireid tutvustava kampaania eesmärgiks on tõsta Eesti elanikkonna teadlikkust veritsushäiretest ja seeläbi suunata veritsusprobleemidega inimesi arstlikku kontrolli ning tõsta inimeste juurdepääsu kaasaegsetele diagnostika ja ravi võimalustele. Oma kliinilisepraktika alusel ja teiste Euroopa riikidega võrreldes leiame, et märkimisväärne osa veritsusprobleemidega naistest ei oska oma veritsuse sümptomaatikat adekvaatselt hinnata ja ei pöördu kahjuks arsti poole. Seeläbi kannatavad nad vererohkete menstruatsioonide ning rasedus- ja sünnitusaegsete veritsuste all, mille tulemusel kujuneb sageli rauavaegusaneemia.
Diagnoosimata veritsushäire mõjutab aga olulisel määral reproduktiiveas naiste elukvaliteeti, mistõttu võimaldab elanikkonna teadlikkuse tõstmine ning teemade avamine muuta patsiendi teekonna diagnoosi ja ravi.Gerli Rand. Arendusprojekt.
Sünnitusjärgne depressioon (lühendatult SJD) on ülemaailmselt kasvav vaimse tervise probleem nii emadel kui isadel ja selle tagajärjed mõjutavad kogu pere heaolu, lapse sotsiaalset, psühholoogilist ja kognitiivset arengut nii lühi- kui pikaajaliselt.
Sotsiaalministeeriumi andmeil esineb 10-20% Eesti naistest SJD-i ning on teada, et see on alahinnatud, -märgatud ja -ravitud.
Teadlikkuse tõstmine, varajane märkamine ja õigeaegne abi aitab ennetada lumepalliefekti, vähendada riske lapse arengule ning parandada perekondade elukvaliteeti. Käesoleva arendusprojektiga soovisin luua abivahendi, mille järele on vajadus, mis leiaks
aktiivset kasutust ja millel oleks praktiline väärtus. Tänaseks on loodud infomaterjal kättesaadav nii veebis (https://tarkvanem.ee/vaimne-
tervis-artiklid/sunnitusjargne-depressioon/) kui paberkandjal (https://www.tervisekassa.ee/infomaterjal/sunnitusjargne-depressioon). Vabalt kasutamiseks kõigile abivajajatele.Laura Lorents. Lõputöö.
SÜNNITUSJÄRGSE KEHALISE AKTIIVSUSE MÕJU NAISE FÜÜSILISELE JA VAIMSELE TERVISELE
Laura tutvustab oma lõputööd nii:
Kehaline aktiivsus aitab kaasa kiiremale sünnitusjärgsele taastumisele, seetõttu on oluline naistele selgitada, millal võiks sünnitusjärgselt treeningutega alustada ning milliseid treeningviise eelistada. Oma lõputöös olen eraldi välja toonud treeningharjutused, mis sobivad kõigile sünnitusjärgsetele naistele olenemata sünnitusviisist. Tervislikul eluviisil, kehalisel aktiivsusel ning treeningul on positiivne mõju meie füüsiliselel ja vaimsele tervisele!Ruth Rahnel. Lõputöö.
Elisabet Priidel. Lõputöö.
ENNEAEGNE MUNASARJA PUUDULIKKUS JA VILJATUSRAVIGA SEOTUD RASEDUSRISKID
Maria Tšamjan. Lõputöö.
VILJATUSE JA VILJATUSRAVI MÕJU PAARISUHTELE NING NÕUSTAMISVÕIMALUSED
Viljatus on probleem, mis mõjutab paarisuhet väga olulisel määral. Seetõttu tuleb viljatusravisse kaasata mõlemad partnerid. Kahjuks kipub rutiinses töös viljatusravi patsientidega vaimse tervise aspekt tagaplaanile jääma, kuid tervishoiutöötaja roll on pakkuda paarile tuge ja sobivaid nõustamisvõimalusi, et sellel keerulisel teekonnal oleks patsiendid ka psühholoogiliselt hoitud ja suhe terve ning tugev.
Anette Anderson . Lõputöö.
Regina Valge. Lõputöö.
Empaatia, hool ja tähelepanelikkus on ämmaemanduse lahutamatud aspektid. Veelgi enam, kaastunnet peetakse kvaliteetse patsiendihoolduse hädavajalikuks osaks. (Sinclair jt, 2017b: 437).
Enam kui kolm aastakümmet tagasi, 1992.aastal mainiti esmakordselt C. Joinson poolt kaastundeväsimust õendusteaduses läbipõlemise tähenduses. Kaastundeväsimuse esinemist ämmaemandate seas kinnitavad mitmetes erinevates riikides läbi viidud uuringud, kuid antud teemat ei ole senini käsitletud Eesti ämmaemandate seas. Ämmaemanda rolliga kaasnev kõrgendatud vastutus- ja kohusetunne ning sage kokkupuude erinevate stressoritega (nt traumaatiliste sünnitusabijuhtumitega) avaldavad negatiivset mõju ämmaemanda vaimsele heaolule ja füüsilisele tervisele.
Käesolev uurimistöö on tähtis erialapraktikas, kuna annab panuse kaastundeväsimuse esinemise teadvustamisse Eesti ämmaemandate seas ning laialdasemalt tutvustamisesse ühiskonnas. See on vajalik, sest tervishoiusüsteemi kõige väärtuslikum vara on inimene (Aarlaid 2023: 23).Nicole-Angel Erich, Liis-Beth Kruusimäe. Lõputöö.
PORNOGRAAFILISE SISU TARBIMINE JA SELLE MÕJU SEKSUAALKÄITUMISELE
Gro Dagny Jõemaa ja Anete Treier. Lõputöö.
SEKSUAALSUSE JA SÜNNITUSE VAHELISE SEOSE MÕJU SÜNNITUSKOGEMUSELE
Johanna Rennik. Lõputöö.
ÄMMAEMANDATE LÄBIPÕLEMISE TUNNUSED, SELLE PÕHJUSED JA VÕIMALIK ABI
Eestis on tööjõupuudus ka ämmaemandate seas. Sellest tulenevalt tehakse palju ületunde ning töökoormus on suur ja stressirohke, mis päädib halvemal juhul läbipõlemisega. Peamine probleem seisneb selles, et ämmaemandad ei tea, kelle juurde oma murega pöörduda ning kuidas leida lahendus. Lisaks sellele ei olda piisavalt teadlikud, läbipõlemise olemusest ning kuidas seda ära tunda. Minu uurimistöö annab ülevaate läbipõlemise põhjustest, selle erinevatest tunnustest ning kuidas seda leevendada. Peaasjalikult loodan ma, et läbi selle töö tuntakse tulevikus ära rohkem läbipõlemise tunnuseid, et see võimalikult varakult avastada ning abi otsida.
Kairiin Sumin, Renate Johanson. Lõputöö.
MITTEFARMAKOLOOGILISED VALUTUSTAMISMEETODID SÜNNITUSEL NING NENDE EFEKTIIVSUS
Mariette Arumägi, Reneli Saumets. Lõputöö.
Vaimse tervise tähtsust raseduse ajal võib rõhutada sellega, et ka parim sünnitusabiteenus ei saa anda garantiid positiivsele raseduse ja sünnituse kulule, kui ema vaimse tervise probleemide käsitlus ei võta arvesse keskkonda, kus naine viibib. Seetõttu vajab kõrgenenud stressitaseme mõju rasedus-, sünnitusprotsessile, ema ümbritsev keskkond ja seda puudutav hormonaalne füsioloogia põhjalikumat käsitlust. Lõputöö autorid võtsid uurimistöö eesmärgiks kirjeldada teaduspõhistele allikatele tuginedes naise kõrgenenud stressitaseme mõju rasedusele ja sünnitusele ning keskkonnast tulenevat mõju raseduse ja sünnituse kulule.
Sofia Arhipova, Jelizaveta Mikloš. Lõputöö.
Ketlin Jaaniste, Hedy-Marja Maasik. Lõputöö.
TRAUMAATILISED SÜNDMUSED ÄMMAEMANDA TÖÖS NING SUPER- JA KOVISIOONI ROLL ÄMMAEMANDA TOETAMISEL
Uurimistöö on paaristööna koostatud kirjanduse ülevaade, mille eesmärk on kirjeldada ämmaemanda töös esinevaid kokkupuutekohti traumaatiliste sündmustega, super- ja kovisiooni olemust ning nende olulisust ämmaemandatele traumaatiliste juhtumitega toimetulekul. Uurimistöö toonitab, et ämmaemandatele on oluline pakkuda tuge ja juhendamist, sealhulgas supervisiooni ja kovisiooni, et aidata neil toime tulla stressirohkete olukordadega.
Johanna Grete Allas, Annabel Voitka. Lõputöö.
VANEMAHARIDUSE OLEMUS, OLULISUS JA VÕIMALUSED VANEMAHARIDUSE SAAMISEKS
Vanemad tunnevad sageli, et sooviksid lapse kasvatamisel rohkem abi ja nõu, kuid
neil puuduvad teadmised kuhu pöörduda või julgus abi küsimiseks. Vanemaharidus on pidev kaaslane vanemate teekonnal lapsevanemaks olemisel, sõltumata sellest, kas probleemid tekivad või mitte. Koostatud lõputöö aitab paremini mõista vanemahariduse olemust, olulisust ja vanemahariduse saamise võimalusi.Maria Heinrichsen. Lõputöö.
Kirti Räni ja Scarlett Veske. Lõputöö.
Töö annab lühida ülevaate, kuidas kanepi tarvitamine mõjutab fertiilses eas naiste vaimset ja füüsilist (sealhulgas ka reproduktiivtervist) tervist ning milline on mõju loote ja lapse arengule.