Igal aastal enne traditsioonilist maikuu konverentsi viiakse läbi aasta ämmaemanda valimine, kes kuulutatakse välja konverentsil. Aasta ämmaemanda kandidaadid esitavad EÄÜ osakonnad.

Iga sünnitusmaja vajab oma Heli

Imeline ämmaemand Heli Rannu aitab naisi juba 40 aastat. Ta panustab Eesti ämmaemandusabi arengusse alates nõukogude perioodist kuni tänaseni, mis võimaldab tal jagada kogemusi minevikust ja nägemust tulevikust. Heli seisab selle eest, et ämmaemandusabi oleks Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus ehk Pelgulinna sünnitusmajas parim. Uute ideedega tema poole pöördudes leiad alati toetust, muudatustele avatud suhtumist ja soovi eriala arendada.

Helist õhkub edumeelsust, rõõmsat meelt, põhjalikkust, huumorit ja südamlikkust.  Pered tunnevad tema poole pöördudes alati toetust, sest ta annab alati vajadustest ja soovidest lähtuvat asjakohast nõu ja pakub tuge.

Heli särab ja äratab alati tähelepanu: tõeline seltskonna hing ja organisaator. Kui ta siseneb ruumi, keskendub tähelepanu temale. Tal on alati oma arvamus ja ta jagab seda julgelt teistega. Heli tugevuseks saab lugeda oskust luua, motiveerida ja arendada meeskonnatööd.

Otsekohesus, heatahtlikkus, kolleegide toetamine, uuendusmeelsus ja positiivsus võimaldavad tal olla inspireeriv juht.

Naistekliiniku ämmaemandusjuhina pole Heli unustanud, mida tähendab valvetöö, sest Heli töötab külg külje kõrval ämmaemandatega nii sünnitustoas kui ka sünnitusjärgselt. Helil jätkub energiat ka nõustada naisi raseduse jälgimise ja imetamise teemal. Ta oskab toetada günekoloogia osakonna õdesid. Beebiootel naiste ja lapse ilmale toonud naiste ja nende perede arvates on Heli super ämmaemand. Heli jätkub igale poole.

2020. aasta oli katsumusi täis, kuna sünnitusmajad seisid silmitsi nähtamatu ja esialgu ka tundmatu vaenlasega. COVID-i kriisis vajas naistekliinik olulisi ümberkorraldusi, mis toimusid Heli valvsa pilgu all. Nüüd on ta enda südameasjaks võtnud töötajate vaktsineerimise Pelgulinna sünnitusmajas.

Heli oskab ennast vabal ajal töö pingetest maha laadida. Tema nobedate sõrmede vahelt sünnivad heegeldatud kaheksajalad, mida jagatakse peredele enneaegsete päeval, või pitsiga rätikukesed, mida ta kingib abieluranda sõudnud töökaaslastele. Oskus täisväärtuslikult puhata aitab tal igal päeval naeratades ja sõbralikult võtta vastu ämmaemandusüliõpilasi, mures ämmaemandaid, hooldajaid, arste ja lapseootel peresid.

Ämmaemandatena teame suurepäraselt, kui olulist rolli kannab ema: hoiab hoolitseb, õpetab, muretseb, lohutab, kiidab, vajadusel ka noomib, elab meile kaasa ja rõõmustab koos meiega. Sel aastal soovime aasta ämmaemandaks nimetada meie ämmaemandate „ema“ – Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuhi Heli Rannu.

Agnese tööle saabudes saab terve maja helgust täis – temast õhkuvast lootusrikkusest ja heast tujust saavad osa nii vastutulijatest kolleegid kui patsiendid. Agnes on Naistekliinikus teada-tuntud kui soe ja vahetu suhtleja, kes suudab ka suurimas mures sind toetada ja lohutada ning rõõmustamine koos temaga on vähemalt kolmekordne rõõm! Agnese poole murega pöördudes pole ükski põhjus loll ega asjatu, tema empaatiavõime on piirideta. Pelgalt tema osakonda saabumisega muutub õhkkond südamlikumaks, tööjutud konstruktiivsemaks ning seetõttu ei pea sugugi imestama, et Agnes on meie majas nii Aasta Õendustöötaja konkursil korduvat äramärkimist leidnud kui ka kolleegidelt ohtralt kiitust ja tänu pälvinud.

Agnes alustas oma ämmaemanda-karjääri imetamise nõustajana. See on töö, kus Agnese võimekus mitmekülgselt kasutust leiab: värskelt emakssaanute emotsionaalse turbulentsuse foonil tuleb rakendada toetavat ja tõenduspõhist nõustamist ning samas olla omajagu psühholoog tajumaks seda õhkõrna piiri, millest üle astudes satud muutustele alti meeleseisu asemel vastupanu ja kohanematuse soisele pinnasele. Agnese tasakaalukat olekut ja positiivsust saadab alati siiras ja särav naeratus ning  tänu temale usub palju Eesti emmesid taas imetamise imelisusesse.

Särasilmse nunnupalli imidži taga on tegelikult ratsionaalne otsustaja, kes rakendab parimal viisil kainet talupojamõistust. Seda loomupärast annet on Agnes saanud kümnekonna aasta jooksul valvetoas töötades briljantseks lihvida, nõnda et ka keerulisemad situatsioonid leiavad tema vaheda pilgu all kiire ja kõiki osapooli rahuldava lahenduse. Agnes on igas meeskonnas oodatud ja austatud liige, kellega võib iga kell rindele minna.

Agnes on olnud koguaeg sportlik, talle väga meeldivad hobused ja ta on tegelenud  pikalt  ratsutamisega. Praegu naudib ta samuti sportliku eluviisi. Talle meeldib looduses matkata ja rattaga sõita. Pere on tema elus esikohal ja väga kōrgelt hindab ka enda lähedasi sõpru ning nendega koos veedetud kvaliteetaega

Ärge laske end ära petta Agnese väikese heledapäise naabritüdruku olekust, vaid hoidke silma peal sellel uuel tõusval tähel ämmaemanduses! Tänu lõppematuna tunduvale töövõimele ning janule uute teadmiste järele on tal juba praegu sama palju elutarkust ja töökogemust nagu temast aastakümneid kauem praktiseerinud ämmaemandatel.

Agnes on ise väljendanud oma tundeid nii: ta on looduslapseke, kes armastab päikest ja vahel ka üksiolemist.

Evelin töötab sünnitusosakonnas juba keskkooli ajast, alustas hooldajana. Sellega ta ei rahuldunud, õppis ämmaemandaks, seejärel lõpetas kõrghariduse omandamiseks Tartu Ülikooli ja tal on magistrikraad Tartu Ülikooli rahvateaduse osakonnast. Tema staaž sünnitusosakonnas on juba 30 aastat.

Evelin töötab sünnitusosakonna ämmaemandana, lisaks teeb perekeskuses ämmaemanda iseseisvaid vastuvõtte. Lisaks statsionaaris ja ambulatoorses osakonnas töötamisele peab ta lektoriametit Tartu Tervishoiu kõrgkoolis.

Viimastel aastatel on Evelin osalenud ka arst-residentide juhendajana, kus tulevane arst-resident viibib kuu aega ämmaemanda kõrval. Ta on ämmaemanduse arenguks ja kvaliteedi tagamiseks teinud palju – Evelin on alati valmis jagama oma kogemusi pärast erinevaid koolitusi ja korraldama töötubasid. Tema algatusel ja koostöös hea kolleegi Karilin Nemsitsveridzega toimuvad sünnitusosakonnas loote õlgade düstookia simulatsiooni õppused kogu sünnitusabi meeskonnale – nii ämmaemandatele, hooldajatele, arst-residentidele kui ka naistearstidele.

Sellest on veel vähe – Evelin koolitab kiirabibrigaade erinevates sünnitusabi valdkondades. See eeldab oma eriala armastamist, teaduspõhiste uudistega kursisolemist ja oma teadmiste pidevat täiendamist.

Evelinile meeldib perega reisida, käia teatris ning kinos, sõpradega kokata ja koos aega veeta. Tal on kolm last, mees ja kaks merisiga.

Tema kolleegid kirjeldavad: “Kolleegina on Evelin rõõmsameelne, töökas, abivalmis, oma tegevustes korrektne ja patsientidega empaatiline. Oma ütlemistes on ta otsekohene.” Eelmisel aastal valiti ta kolleegide poolt 2018. aasta ämmaemandaks.

Evelin ise ütleb – mulle naised meeldivad, teen oma tööd rõõmuga. Ja tööd talle jagub.

Patsiendid peavad temast väga lugu, hinnates teda toredaks, toetavaks ja rõõmsameelseks ämmaemandaks: “Nii toetav, julgustav ja mõistev naine.Väga hea huumorisoonega ja visiidilt tulles on alati nii hea ja rahulik olla. Ta ei pea ühtegi muret tühiseks ja teeb oma tööd armastusega….”

Kes ta on ja kus ta töötab? Reet Jaansalu on Ida Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku ämmaemand juba üle tosina aasta. Ta on üks esimesi ämmaemandaid, kes lõpetas selle imelise kutse omandades rakendusliku kõrghariduse. Reeda erisus meie kõigi teiste ämmaemandate seas on see, et ta on ainuke Eestis sertifitseeritud ämmaemand, kes teeb raseduse esimesel trimestril skriininguuringut, olles konkurentsis naistearstidega ning teeninud nende tunnustuse heade tulemuste osas. Ämmaemanduse arengusse on Reet palju andnud: 21.sajandi alguses kui ämmaemanduslikud uurimistööd alles hoogu kogusid, uuris ta „Ämmaemandus üle 35-aastaste naiste  raseduste ja sünnituste puhul“, mis sellel ajal veel nii aktuaalne teema ei olnud. Koos valves olles ei kuula kunagi üle tema huulte kurtmist, et on raske või keegi on paha. Arutlemine erinevate  teemade üle rikastavad temaga koosolemise aega.

Ta on tasakaalukas, põhjalik ja empaatiline igas oma tegevuses. Tema tööstiili võime pidada pigem süstemaatiliseks tööharjumuseks.  Tema olemus on nii naiselik kui emalik. Sisenedes sünnitustubadesse on ruum täidetud uue lootuse ja valgusega. Reet ei ole suur lobiseja, pigem tegutseja inimene, kes jagab oma kogemusi kolleegide ja üliõpilaste seas.

Reet on kolme tütre ema, kes iga hetke pühendab lastega koosviibimiseks. Hea ja „peenike“ huumor käib temaga igal hetkel sama jalga. Ärkveloleku ajal ei istu ta kunagi käed rüpes, vaid pidevalt midagi teeb: heegeldab, toimetab õues lilledega, nokitseb kasvuhoones.

Söömine on Reeda jaoks eraldi rituaal: ei ole veel nähtud, et tema oma kaasavõetud lõunasöögi käigu pealt või plastikkarbist ära sööks – pigem jääb see söömata. Alati asetab ta lauale taldriku, noa ja kahvli, garneerib oma taldriku kadestamisväärselt ning einestab raudses rahus.

Reet Jaansalu iseloomustab Henry Ward Beecher´i väljaütlemine, et isegi kõige tagasihoidlikum inimene mõjutab mingil määral ühiskonda.

Kolleegid on teda iseloomustanud nii. Kombinatsioon kiirest tegutsemisest ja väga heast suhtlemisoskusest on Liisi kaubamärgiks.

On täiesti uskumatu, kuidas ta oma miljoni tööülesande juures suudab jääda alati sõbralikuks

ja kannatlikuks. Liisiga rääkimiseks ei pea aega kinni panema – ta kabineti uksele koputades jätab ta muud (kindlasti pakilised) tööd kõrvale ja kuulab suure tähelepanuga. Ta on hooliv ja empaatiline, arutlev kaasamõtleja ja vastutulelik ülemus.

Tänu tema asjalikule ja kiirele tegutsemisele saavad vajalikud uuendused nii kiirelt ja valutult ellu viidud, et keegi märka muudatuste üle kurtmagi hakata.

Simulatsioonikeskuse meeskonnaliikme ja koolitajana on Liis lisaks Pelgulinna Sünnitusmaja rahvale pea tervele Eestile tiiru peale teinud. Pelgulinna luule, mida iga päev ei kuule:Krapsakas, hooliv, uuendusmeelne, soe, vastutulev, rõõmsameelne. Tulnud tööle otse koolipingist rassib tööd, ei hooli higist.

Simulatsioonikeskuse üks loojatest kodus ja võõrsil koolitajatest. Juhatab sünnitusosakonda koostades juhendeid, graafikuid, kalkuleerides hinda. Jahimehe naisena hõrkude roogade kokkaja prae, vorsti ja pasteediga saab hakkama. Kolme lapse ema Missivõistlustel võidaks kindlasti tema.

Leili on olnud meist paljudele kolleegiks, õpetajaks ning eeskujuks, kelle jälgedes käia, kelle moodi teha tööd ämmaemandana.

Leilis on peidus väga palju elutarkust, oskust käituda erinevates situatsioonides. Ta on ämmaemand, kes on elus palju kogenud ja õppinud. Ta on kolleeg, kelle juurde murega pöördudes tead, et ta alati aitab ja toetab ning annab kaasa ka mõne hea elutarkuse. Ta on kogemustega ämmaemand, kes armastab oma tööd, teeb seda suure pühendumuse ja uhkustundega.

Leili on soe ja toetav kolleeg, meeldiv ja heasüdamlik partner. Ta on suurepärane eeskuju tudengitele ning teistele ämmaemandatele. Ta on armastav ema oma kahele lapsele ning toetav abikaasa oma mehele. Leilit iseloomustab positiivsus, empaatia, hea kuulamisoskus, analüüsivõime. Tema on see, kes sisendab turvalisust ja hindab eneseteostust.

Leili on naine, kes armastab ilu – nii eneses kui teda ümbritsevas. Ta naudib head seltskonda, muusikat, raamatute lugemist, viibimist looduses. Leili ei näita kunagi välja oma väsimust, sest daamid ju ei väsi ja tema on tõeline daam.

Ta on imeilus naine, kolleeg, sõber ja õpetaja. Alati vitaalne, rõõmsameelne, entusiastlik, sportlik ja ääretult korrektne. Leili on suurepärane inspiratsiooni allikas, temalt on palju õppida nii Elu enda, ämmaemanduse kui ka naiseks olemise kohta.

Tehkem siis seda!

Juhan Smuul „Suvitajad“ … „Inimene – ta on ikkagi inimene…“.  Inimene, kes mõtleb inimestele, mitte nende eest.

Ämmaemand, keda peetakse kunstnikuks, on Ada Vahtrik ühe kunstižanri eestvedaja, liider, kaitsja, edendaja, mobiliseerija, globaliseerija jne. Ühtlasi  õpetab juba esimestel elutundidel emale ja lapsele ühist mängu, kus saab kasutada kehakeelt ja nahk-naha kontakti. Ja juba meenuvadki laulusõnad „ … ja sõnu polegi vaja …., suu see leiab suu …“ Ada südamelähedaseks saanud kompetentsi puhul võiks sõnu muuta ning öelda „… suu see leiab rinna …“

Ada Vahtrik on pärast kooli lõpetamist kogu oma hinge, oskused ja kogemused pannud imetamise arengusse. Kogemusi ei ole temal mitte vähe – tervelt neli  toredat last. Hinge puhul näeme teda juba esimesel tööpostil, mis on seotud küll esialgu perekooli loengutega, kuid oskuslikult integreeritud imetamisõpetuse ja võimalusega vanematel koos lapsega tema poole pöörduda. Aeg liikus, liigub tänagi oma kindlat „ringrada“ mööda ja Ada kindlalt selle kõrval. Enda kõrvale on Ada suutnud luua väärtusliku naiskonna, kes soovib perekeskset, patsiendile suunatud nõustamist läbi viia. Oma oskusliku organiseerimisvõimega on teda ümbritsemas erinevate kutsete spetsialistid –   lastearstid ja lasteõed.  Suure sünnitusmaja kõrvale on loodud lastearsti ambulatoorne vastuvõtt, mis tervishoiu poliitikas ei ole just kõige tavapärasem.

Ada Vahtrik ei ole jäänud mitte ainult vastsündinute, nende emade  ja perekondadega sünnitusmajja, vaid juba aastaid õpetab tulevastele üliõpilastele enda hingele lähedast teemat sünnitusabi maailmas. Meeldiva koostööpartnerina ja oma võimalusi silmas pidades, ei pelga ta enda teadmisi panustamast Eesti piiridest välja – osaledes erinevates projektides, viies läbi loenguid, esinedes ettekannetega väliskonverentsidel.

Ada Vahtrik on reeglitest teadlik ning kasutab neid vastavalt olukorrale. Kui juhtumisis tema „mängus“ reegleid enam ei ole, siis loobumisvõitu ta väga kergelt ei anna. Innovaatilisena ja eksperimenteerijana proovib ta teisi võimalusi. Lootuse küünal tema käes kustub viimasena. Tema mängu põhireegel on ikka olnud see, et iga uus asi on lapsele huvitav ja ta tahab seda proovida ning et igas mängus näib olevat veidi tööd ning tööst võib saada mäng…

Ada on teinud märkimisväärselt head tööd üliõpilastega ning andnud suurepärase panuse õppekava arendamisse just rinnapiima tähtsuse ja imetamise edendamise osas.

Ta on kolleeg, kelle puhul kerkis esimese asjana üles küsimus: kas ta tõesti ei olegi veel Aasta Ämmaemand olnud?  Kontrollisime üle. Seejärel ka teist korda – no ei olnud …. Igaüks meist juurdles veidi omaette selle fakti võimatuse üle …

Seega – on erakordselt hea meel esitada Aasta Ämmaemanda austavale tiitlile kolleeg, kelle suhtes on oma tulist poolehoidu avaldanud patsientidest, kolleegidest, õpilastest ja sõpruskonnast moodustunud üksmeelne „fan club“.

Temas on nii palju sõbralikkust, vastutulelikkust, mõistmist ja hoolimist. Temas ei ole kübetki kadedust ja õelust. Ta on nii kaua töötanud, et ükskõik, millisesse naisteseltskonda sattudes leidub ikka keegi, kes saadab tervisi oma lemmikämmaemandale (P.S. iga aastaga tundub „tervitustekott“ edasiandjale raskemaks muutuvat).

Ta on väga hoolikas ja tähelepanelik oma töös.

Rasedatele meeldib, kuidas ta nendega suhtleb ja neisse suhtub, tal leidub mõistmist ja lugupidamist ka nende rasedate ja sünnitajate suhtes, kelle vaated ei ühti alati „peavooluga“. Ta ei anna hinnanguid ja temaga julgetakse olla aus.

Tudengitele on ta väga suureks eeskujuks – piisavalt karm, kuid õiglane. Tudengid soovivad just teda oma juhendajaks. Ta kohtleb õpilasi võrdväärse partnerina, mis on õpilastele väga tähtis. Jagab oma teadmisi ja ei ole üleolev. Samuti peavad teised ämmaemandad teda koostööaltiks ja sõbralikuks.

Lisaks kõigele väärib märkimist tema aastatepikkune töö EÄÜ juhatuse liikme ning volikogu liikmena.

Ta on hea ema oma kahele pojale.

Maila on heasüdamlik, sõbralik  ja  hea empaatiavõimega  ämmaemand. Kohtudes tunned erilist energiat, nagu oleks päike paistma hakanud, kuigi ilm võib olla väga pilvine ja vihmane. Sinu loengud  on huvitavad  ja  haaravad  kuulajaskonna  endaga kaasa. Oled oma olekuga, loengutega ja teadmistega  pälvinud kolleegide austuse ja tähelepanu. Oma rasedatele oled oma teadmistega ja headusega suureks abiks. Sa oled  nagu ema. Sinu kohta võib öelda Ämmaemand – Suure Tähega.

Meie osakonna liikmed on saanud tema kohta väga palju positiivset tagasisidet. Positiivset tagasisidet on andnud nii rasedad, kolleegid (ämmaemandad, arstid, muu haigla personal) kui ka üliõpilased. Rasedatele meeldib see, kuidas ta nendega suhtleb, tundub usaldusväärne. Haigla personaliga alati koostöövalmis, sõbralik ja edasipüüdlik. Üliõpilased hindavad väga seda, et ta võtab õpilasi võrdväärsete partneritena. Ta on valmis alati oma teadmisi jagama ja seda kõike tehes on ta rõõmsameelne ja sõbralik.

Meile on ta silma paistnud ja meid ümbritsevatele rasedatele ning ämmaemandatele samuti.

Aasta Ämmaemand  2012 ütleb,et tema töös on aastatega praktiliselt kõik muutunud ja pea peale pööratud.

Kui Nõukogude ajal oli sünnitus meditsiiniline protsess, kus naine tuli, heitis pikali ja ütles, et siin ma nüüd olen ja sünnitage see laps nüüd ära, siis nüüd on naised need, kes on iseaktiivsed, käivad koos mehega perekoolis, õpivad hingama, lõõgastuma ja seda kõige õigemat asendit leidma.

Ta  sattus oma praegusesse kodukohta tööle „ kiusu pärast”, suunamine käis ministeeriumi kaudu ja günekoloogia õpetaja plaanis teda just sel aastal avatavasse  Pelgulinna haiglasse saata. Teda aga ärritas  see, et ilma temaga nõu pidamata nii otsustati.

1971.aasta märtsi alguses saabus ta esimest korda oma tulevast töökohta vaatama ja on sinna jäänud tänaseni.

1974. aastast juhib ta nagu hoolitsev ema ämmaemandusjuhina väikese haigla sünnitusosakonda.

Kogu töötamise  aja on ta oluliseks pidanud sünnituseks ettevalmistuse tähtsust, olles  läbi viinud ka perekooli loenguid oma kodukohas. Ta toetab tulihingeliselt imetamist ning on enda kohta naljatades öelnud, et omal ajal lapsepõlves lehmalüpsi selgeks ei saanud, aga nüüd olen samasugune meisterlüpsja nagu Leida Peips, suur sotsialistlike võistluste võitja. Ainult selle vahega, et mina olen meister naiste lüpsmise alal.

Ta on pikaaegne EÄÜ volikogu liige, kes tuleb alati kaugelt kohale iga ilma ja tuulekiirusega. Käesoleva aasta algusest on tema algatusel käivitatud ämmaemandate iseseisev antenataalne vastuvõtt.

Naised peavad temast väga lugu, hinnates teda toredaks, toetavaks ja rõõmsameelseks ämmaemandaks

Naised on avaldanud perekooli foorumis tema kohta järgmist:

• Ta on hästi meeldiv, ei aja tühja juttu, kuid samas saad kõigile oma küsimustele alati vastused.
• Ta on kohe väga-väga suureks toeks kogu raseduse vältel. Teeb oma tööd hoolega, mitte nagu teised.

1992 aastal võttis ta vastu aktiivsünnituse väljakutse – läbides Ülle Liivamägi pikad ja põhjalikud kursused , mille järel hakkas ta oluliseks pidama sünnituseks ettevalmistuse tähtsust, alustades esimeste seas perekooli loengute läbiviimist ja rasedate võimlemisgruppide juhendamist.

Ta on kirglik suitsetamise vastane! On saanud spetsiaalse väljaõppe ning nõustab rasedaid suitsetamisest loobuma.

Ta on pikaajaline EÄÜ volikogu liige. Ämmaemand kes ei põlga tulla kaugelt kohale, iga ilmaga. Tuues teateid oma piirkonnast ja vahendades ämmaemandate tegemisi üle Eesti.

Ta on truuks jäänud Eestimaa imelisele kohale, tehes tööd, loonud pere, saanud emaks. Ta on suur loodusmatkade fänn. Ta on alati heatujuline, rõõmsameelne, väike käbe naine.

Ta on 42 aastat töötanud ämmaemandana Ida-Viru Keskhaiglas. Tal on imeilus nimi – Viive Kallik.

2010. aasta Aasta Ämmaemand on naine, kes on sündinud ämmaemandaks. Ta on nüüdseks panustanud ämmaemandusse peaaegu 30 aastat ning usun, et panustab ka järgmised 30. Ämmaemandaks olemine on tema kutsumus, nauding, armastus ja väljakutse. Unistusi on sellel naisel palju ning ta teab, et need saavad teoks, kui endasse ja oma unistustesse vankumatult uskuda. Juba 8.-ndas klassis teadis ta, et temast saab meedik, kuid kui ta läks Tallinna Meditsiinikooli sisseastumiskatsetele, tundus tolleaegne nimetus akušöör-ämmaemand talle niivõrd hirmutav, et kooli sisse astudes muutis ta oma avalduse… apteekri erialale! Nii ta siis tõstis ja kaalus erinevaid pulbreid, kuni ühel hetkel kuulis südames ämmaemanduskutse hüüdu. Arvan, et südames teadis ta ka seda, et ämmaemandana on tal võimalus midagi suurt ära teha ja muuta paljude inimeste elu kasvõi killuke paremaks.

Positiivsed muutused on tema tööga pidevalt kaasas käinud. Tema enda sõnul algas eriline aeg 1989.ndast aastast, mil tema tolleaegses töökohas Põlva haiglas viidi läbi esimene aktiivsünnituse seminar. Seal toimus läbimurre, mis vapustas tervet Eestit. Esialgu ohtliku ja uskumatuna tunduvad muutused, mis lubasid emal ja lapsel sünnitusest kuni sünnitusmajast lahkumiseni kokku jääda ning ka mehed sünnituste juurde, on pööre, millest see andunud ämmaemand räägib silmade särades. Sünnitus kui ürgne naiselik toiming anti taas tagasi naistele! Sünnitustoad muutusid hubasemaks ning paljugi tänu selle ämmaemanda initsiatiivile ja panusele, sest ei pidanud ta paljuks ise satsilisi kardinaid õmmelda ega kodust lilli sünnitustubadese viia. Naised, kes pidasid oma sünnituse kulgu ülioluliseks, läksid selle ämmaemanda pärast Põlvasse oma sünnitust ootama. Ja mõned naised said ootamise ajaks peavarju lausa selle ämmaemanda juures kodus.

Nende 12 aasta jooksul, mil ta töötas Põlva sünnitusosakonnas, lihvis ta oma oskusi, kogus teadmisi ning andis oma sooja puudutust paljudele peredele. Sünnitusmajast viis tee lasteaedade programmi “Hea algus” Põlva lasteaia manageriks ning peagi sai temast ka koolitaja, kes haris pedagooge lapsevanemate kaasamise ja tervise edendamise teemadel. Tervise edendamine ning tervislikud eluviisid on samuti olnud kaaslaseks selle ämmaemanda tööl ning lisaks lastevanematele ja sünnitajatele meenutab teda sooja südamega ka nii mõnigi kaalujälgija.

Põlvast liikus see uuendusmeelne ämmaemand edasi Tallinnasse, kus tal avanes esialgu Fertilitase erahaiglas ja siis juba Pelgulinna Sünnitusmajas võimalus luua peresid sünnituseks ettevalmistav perekool. Perekoolist kasvas välja tema suur unistus – Pelgulinna Perekeskus, mis on praeguseks töötanud juba poolteist aastat. Tema silm lööb särama, kui ta kõneleb keskuse kõige olulisemast ülesandest: valmistada peresid ette lapse sünniks ning hiljem aidata perel nautida aega oma lapsega.

Tema pikaaegne ning väga lähedane sõber toob esimese märksõnana ära “tohutu empaatia” ning palub kindlasti ära mainida ka selle ämmaemanda võlupuudutust. Ja tõsi see on – tema käed kiirgavad armastust ja hoolivust. See puudutus muudab tuhud pehmemaks ja mured väiksemaks. Need soojad käed küpsetavad ka imemaitsvat leiba ja armastavad luua ilusaid asju. See energiast pakatav ämmaemand naudib ürituste korraldamist ning alati hoolitseb selle eest, et kõik tunneksid end hästi. Kõiki tema toiminguid saadab mõnus huumorimeel ning särav naeratus.

See armas ämmaemand on väga palju Eesti ämmaemanduse heaks ära teinud. Ta on osalenud erinevates projektides, mis aitavad tõsta nii Eesti naiste ja perede kui ka teiste meditsiinitöötajate teadlikkust. Ja seda ikka selleks, et sünd selle pisikese beebi jaoks oleks võimalikult pehme ja turvaline ning pered tunneksid end kindlalt.

See ämmaemand on soe ja toetav kolleeg, meeldiv ja õiglane juht ning aktiivne Eesti Ämmaemandate Ühingu (juhatuse) liige. Ta on suurepärane eeskuju tudengitele ning teistele ämmaemadatele. Ta on ka armastav ema oma kahele lapsele ning toetav abikaasa oma mehele.
Ta kuulutab südamest ja siiralt kõigile: “Olen väga uhke, et ma olen ämmaemand – see on võrratu elukutse!”

2009 aasta ämmaemand on … õnnelik ämmaemand!

Ämmaemand, kes teab, oskab ja suudab pakkuda naistele sellist ämmaemandushooldust, mida naised ootavad.

Tema poolt vastu võetud normaalsete (sekkumisteta) sünnituste % on ülikõrge, mis on aastatega tõstnud tema kutseoskusi. Naistearsti kaasatakse tema valvete ajal sünnitusse harva, sest tema ämmaemanduskompetentsi hinnatakse kolleegide poolt  kõrgelt. Tema teadmisi ja intuitsiooni usaldatakse.

Ta on roteeruja, kes suudab teha tööd erinevates sünnitusabi valdkondades. Sellist ämmaemandat vajatakse hetkel igasse sünnitusmajja, kus naistearsti valved pole 24 tundi tagatud. Tema on sellistes oludes juba karastuse saanud. Ta on töötanud alates Meditsiinikooli lõpetamisest sünnitusosakonnas, kus iga päev kell 16.00 läks arst kodusesse valvesse, nädalavahetustel tuli välja vaid kutsudes. Sealt see karastus, sealt ka sügav huvi sünnitusabi eriolukordade vastu, äratundmine „Kust algab risk?“.

See ämmaemand julgeb vastu võtta tuharsünnitusi, teha vajadusel platsenta manuaalset eemaldamist, tegutseda kiirelt verekaotuse korral, elustada vastsündinut.  Aga ta oskab ka usaldada loodust, uskuda sünnitaja jõusse,  innustades ja rahustades, kiites ja turgutades, suhtudes peredesse nagu kaua-aegsetesse tuttavatesse. Ta on ämmaemand, kellelt küsitakse tervisenõuandeid kuni lapse kooliminekuni.

Kõige paremini oskab tema marineerida seeni, küpsetada pirukaid, kududa keerulise pitsmustriga sokke, jagades oma teadmisi ja oskusi heldelt. Ta on naine, kelle rinnal oli hea nutta, sest ta oskab ja tahab hoolida.

Aasta 2009 ämmaemand on õnnelik ämmaemand.

See õnnelik on Sveta Nilbe.

Ta on ülihea ema, kodurahu hindav abikaasa, imetlust vääriv kolleeg ja imeilus naine, nagu me kõik.

Tal on suur sallivus, empaatia, hea kuulamisoskus, analüüsivõime, ta sisendab turvalisust ja hindab eneseteostust, nagu  me kõik.

Ta on kogemustega ämmaemand, kes armastab oma tööd, teeb seda suure pühendumuse ja uhkustundega, nagu me kõik.

Kuid ta on eriline… sest emadust ümbritsev salapärane mõju pole tema jaoks haihtunud, ta suudab ikka veel tunda aukartust ja imetlust lapse sündides. Ta usub tunnete, mõtete, toimingute ja reageerimiste kandumist veel sündimata lapsele, seepärast kiirgab temast häid ja ausaid tegusid. Tal on eriline oskus luua lapseootajatele sünnituspesa, kus ta ise on vaid toetaja, sisendades sünnitajale usku ise oma lapse sünnitamisega toime tulla. Ta peab oluliseks sünnituskogemuse tähtsust naise elus. Ta lubab lasta tunda sünnitajal üheksa kuud kestnud ootusaja kulminatsiooni ja annab aega perele nautida kallihinnalise uue elu algust. Temalt tuge ja abi soovijaid on kordi rohkem, kui ta jõuab vastu võtta.

Ta on loomuliku sünnituse järjekindel toetaja, näidates enda jaoks olulistes väärtustes eeskuju ka teda ümbritsevatele kolleegidele. 26 aastat on ta olnud  hinnatud ämmaemand Paides, Fertilitases ning Pelgulinna Sünnitusmajas. Õppiva ja pidevalt ennast täiendava ämmaemandana on ta kolleegidele suureks eeskujuks. Juba nõukogude ajal olid tal ultraheli uuringu tegemise oskused.

Ta on esimene Eesti Vabariigi vesisünnituse tippspetsialist. Ta on veennud ja välja õpetanud paljusid kolleege, sisendades usku, et vesisünnitus pole mitte veidrike nurgatagune algatus, vaid üks turvalisemaid normaalse sünnituse viise. Vesi on tema jaoks universaalsemaid sünnituse abivahendeid, mida ta soovitab naistele ja innustab ka kolleege rohkem vesisünnitusi vastu võtma.

Tänu tema kõrgel professionaalsel tasemel pakutavale ämmaemanda iseseisvale vastuvõtule, julgeti anda ka kõigile teistele juba töötavatele ja alustavatele kolleegidele iseseisva ämmaemandusteenuse võimalus riiklikul tasandil.

Tema rahulikkus, usalduslikkus ja ämmaemandatarkus on toonikuks, mida naised vajavad sünnitusel ja meie kõik tema kolleegidena.

Ämmaemand Ira Sasko on töötanud oma erialal,ämmaemandana, 25 aastat, neist viimased 15 erameditsiinis.

Pille on edukalt ja jätkupidevalt juhtinud SA TÜK Naistekliiniku sünnitusosakonda ja toetanud ämmaemandate iseseisvumist ja kolleegide innovatiivsust. Tema oli üheks algatajaks, et ämmaemandad juhiksid iseseivalt normaalselt kulgevat sünnitust.  Ilma tema toetuseta poleks ligi 80% osakonna ämmaemandatest võimalik omandada kõrgharidust nii Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis ega magistrikraadi Tartu Ülikoolis. Oma osakonna vanemämmaemandaks olemise ajal on Pille oma kindla juhtimisega muutnud sünnitusosakonna hea mikrokliimaga- ja teotahteliseks osakonnaks. Osakonna ämmaemandate tööd juhtides ei ole Pille jäänud kõrvale ka rea-ämmaemanda tööst. Selline suhtumine on aidanud tal paremini mõista ka ämmaemanda töös ettetulevaid kitsaskohti ning leida neile parimaid lahendusi. Tema juhtimisel on Tartu ämmaemandatest saanud üsna “arvestatav jõud”, kelle arvamust üha enam küsitakse.

Ta on seitse aastat ühingut vedanud läbi ämmaemandusele ja ühingule keeruliste aegade.

Ta on algatanud ja vedanud ämmaemandate tegevust reguleerivaid akte – kutsestandard, pädevuse hindamine, kutsekvalifikatsiooni hindamine, iseseisev ämmaemandusteenus jne.

Ta on saavutanud olukorra, kus ühingut teatakse ja tunnustatakse kui koostööpartnerit ja eksperti.

Ta on viinud ühingu rahaliselt kindlasse seisu.

Ta on Eesti Ämmaemandate Ühingu presidendina hinnatud seisukohtadega ka rahvusvahelistes organisatsioonides – EMA, ICM.

Ta leidis aega ja jaksu tegelda ühingu kõrvalt hinnatud eksperdina „oma südameasja” – imetamise nõustamise edendamisega väga mitmel tasandil.

Ta on inimesena kindel, hooliv, printsipiaalne ja hämmastava töövõimega.

1960-67 Vajangu 8-klassiline Kool

1967-70 Rakvere I KK

1970-1973 Tallinna Meditsiinikool

2002-2005 Tartu Tervishoiu Kõrgkool tasemeõpe

Alates 1973-st aastast kuni siiani töötab Tartu Naistekliinikus ämmaemandana.

Ta ei kujuta ette, et võiks midagi muud teha. See töö on olnud tema elu ja ta on seda alati nautinud.

Peale seda kui ta oli ämmaemandaks õppinud, sai ta teada, et juba tema vanaema oli olnud külaämmaemand. Nüüdseks on ka üks tema tütardest ämmaemand ja see traditsioonilisus teeb talle suurt heameelt.

Ämmaemanda praktilisi ja teoreetilisi kogemusi on Maiel alates eelmise sajandi viimasest veerandist.

Õppinud ämmaemandaks Tallinna Meditsiinikoolis ja lõpetanud TTK tasemeõppe.

Ta on koolitanud mitmeid aastaid perekoolis rasedaid ja peresid ning andnud rasedate võimlemistunde.

Soovitus tulevasele emale: Sinu sünnitusprotsess läheb täpselt nii hästi kui sa iseendasse usud ega lase teiste hirmudel, võib-olla ka halbadel kogemustel imbuda endasse. Alati võid loota ka ämmaemanda toetusele, kogemustele ning abile.

Valgamaalt pärit Tamara Hütt lõpetas 30 aastat tagasi Tallinna meditsiinikooli.

Kolleeg Lemme Luik ütles Tamara aasta ämmaemanda tiitlile  esitamisel: „Ta on väga lihtne ja suurepärane inimene ning esimesena tuligi pähe tema sellele tiitlile esitada,”

Naised kirjutavad Tamara kohta: „Ämmaemand oli küll super, ei kujuta ette, et keegi teine oleks võinud parem olla – oli väga rahustav ja kannatlik, parim.“

„Äärmiselt kena ja sõbralik inimene. Tänu temale loobusin seljasüstist ja minu pojaga läks kõik hästi. Kui teda sel päeval poleks tööl olnud,  siis ei tea mis oleks…”

Tamara töötab Rakvere haigla sünnitusosakonnas juba 23 aastat.

Ta on hinnatud kolleegide ja armastatud patsientide hulgas.

Tema abikaasa, kunstnik Riho Hütt,  võitis oma naise tööst kirjutades EÄÜ korraldatud esseekonkursi „Minu naine on ämmaemand“.

Nüüdseks on seda tööd suure pühendumusega teinud ja nautinud. Lihtsalt töötamisest on talle vähe. Tema südameasjaks on ka eesti ämmaemanduse edasiarendamine ja juhtimine.

Ingrid on kolme täiskasvanud poja ema ja kolme lapselapse vanaema. Ämmaemandana töötab 1987 aastast. Alustas maal perearstikeskuses, siis tulid Keila Haigla sünnitusosakond, Ida-Tallinna Keskhaigla ja Fertilitase Erahaigla. Alates 2000 EÄÜ veebilehe www.perekool.ee kirjanõustaja ja alates 2008.a. sama lehe projektijuht.

Ingrid on Eesti Perinatoloogia Seltsi liige, Eesti Ämmaemandate Ühingu juhatuse liige ja olnud ühingu asepresident kahel valimisperioodil, SIET-i ja Sünnitoetajate ühenduse asutajaliige. Alates 2000. aastast tegutseb aktiivselt kodusünnituse legaliseerimise nimel.

Ingrid ütleb: „Suurimad õpetajad minu elus on olnud rasedad, sünnitajad ja sündivad lapsed. Just tänu nendele õpetajatele tunnen, et hakkan tasapisi sünni olemust mõistma ja sündiva lapse vajadustest aru saama.“

Praegu õpib Ingrid Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ämmaemandate tasemeõppes.