USA ülemkohtu otsus kaotada üleüldine abordiõigus on vastuolus inimõigustega ning toob kaasa korvamatuid kaotusi inimelude ja tervise arvelt, kirjutavad Eesti Ämmaemandate Ühingu president Liis Raag ja Eesti Seksuaaltervise Liidu liige Marie Abel Postimehe arvamusrubriigis.

Kas aborte on võimalik kaotada?

Jaanipäevanädalal jõudis Eestissegi jahmatav teade Ameerika Ühendriikidest, kus ülemkohtunike otsusel tühistati abordiõigus. Edaspidi on abordiõigus osariikide endi otsustada, mis tähendab, et sisuliselt võib ligipääs abordile kaduda või oluliselt väheneda 26 osariigis. (1) Ligi 200 naiste tervise eest seisvat organisatsiooni üle maailma on allkirjastanud pöördumise, milles kutsutakse riikide valitsusi üles kaitsma naiste õigusi ja ligipääsu turvalistele tervishoiuteenustele (2).

Teiste seas on pöördumisele alla kirjutanud Eesti Ämmaemandate Ühing. Küllap võidakse siin tajuda vastuolu – kuidas saavad ämmaemandad, kelle rolli seostatakse eeskätt uue elu sünni toetamisega, avaldada toetust abordiõigusele? Lisaks sünnil ja sünnitusel abistamisele on ämmaemandad läbi elukaare naiste kõrval, toetades neid nende valikutes ja otsustes ning seades esikohale naise ja tema pere turvalisuse. Iga raseduse katkestamine on oma loo ja keerukusega, enamasti valulik nii naisele kui tema kõrval olevale arstile ja ämmaemandale, kuid võib olla   kergenduseks ja väljapääsuks raskest olukorrast. Möödas on ajad, mil raseduse katkestamine oli üks pereplaneerimise meetod, sest kättesaadavad on erinevad tõhusad rasestumisvastased vahendid. Just efektiivsete rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus, kooli laiapõhjaline seksuaalharidus ning kättesaadavad seksuaal- ja reproduktiivtervise teenused, nt noorte nõustamiskeskuste võrgustik, on aja jooksul Eestis abortide arvu oluliselt vähendanud. (3)

Eestis on abortide arv olnud püsivad langustrendis. Tervise Arengu Instituudi andmeil on Eestis legaalselt indutseeritud ehk omal soovil tehtud abortide arv võrreldes 1991. aastaga märkimisväärselt vähenenud. Kui 1991. aastal oli iga 100 elussünni kohta 136,4 aborti ning abortide arv tuhande 15-49 aastase naise kohta 70,1, siis aastal 2021 olid need arvud vastavalt 25,5 ja 12. (4) Vaatamata Euroopagi mõistes headele näitajatele (oleme võrreldavad nt Rootsiga), tuleb seniste püüdluste ja pingutustega seksuaalhariduse ja -nõustamise osas tuleb jätkata.

Keelud ei kaota ära aborte, vaid muudavad need ebaturvaliseks.

Raseduse katkestamine on tundlik ja emotsionaalne teema, mida saab ja tuleb käsitleda erinevatest aspektidest. Oma keha üle otsustamise õigus, sealhulgas ligipääs turvalisele seaduslikule raseduse katkestamisele, on inimõigus. Üle maailma liigutakse raseduse katkestamise piirangute kaotamise suunas, sest see päästab naiste elusid. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel toimub igal aastal üle 25 miljoni ebaturvalise abordi ja sureb ligikaudu 39 000 naist. Tõendid näitavad, et abordile juurdepääsu piiramine või nende keelustamine ei vähenda toimuvate abortide arvu, kuid põhjustab naiste tervise halvenemist ja surma. Riikides, kus raseduse katkestamine on keelatud või sellele ligipääs raskendatud, on vaid neljandik abortidest turvalised, samas kui riikides, kus abort on seadusega lubatud, on üheksa raseduse katkestamist kümnest tüsistusteta ja turvalised. (5)

Päris kaotada ei ole aborte võimalik kunagi. Alati võib juhtuda, et rasestumisvastane meetod vedas alt või ei saanud seda mingil põhjusel kasutada, rasedus ohustab ema tervist, lootel leitakse tõsine terviserike, mis on eluks sobimatu või muutub soovitud rasedus elumuutuse tõttu ootamatult soovimatuks. Paraku ei ole kuhugi kadunud ka lähisuhte- ja seksuaalvägivald. Põhjuseid raseduse katkestamiseks on palju, kõige sagedamini tuuakse välja majanduslikke raskusi (31,2%). Eraldi märkimist väärib tõik, et 4,3% naistest katkestasid raseduse vägivaldse partneri tõttu. (6)

Kokkuvõtlikult võib öelda, et USA ülemkohtu otsus kaotada üleüldine abordiõigus on vastuolus inimõigustega. Lisaks toob see edaspidi kaasa korvamatuid kaotusi inimelude ja tervise arvelt. Abortide arvu ei vähenda keelud ega käsud, vaid mõistmine, hoolimine ning seksuaal- ja reproduktiivtervise alase hariduse ja nõustamise kättesaadavus.

Autorid:

Marie Abel, naistearst, seksuaalmeditsiini arst, seksuaalnõustaja, Eesti Seksuaaltervise Liidu liige

Liis Raag, ämmaemand ja Eesti Ämmaemandate Ühingu president