Gruusia on üks neljast Eesti arengukoostöö sihtriigist, projekti rahastab Eesti Vabariigi Välisministeerium arenguabi fondist. Isiklike kontaktide kaudu on Gruusia Batumi ämmaemandad avaldanud huvi ja valmisolekut koostööks Eesti ämmaemandatega.

Teadaolevalt mõjutab Gruusia sünnitusabi kvaliteeti muuhulgas sünnitusabi madal materiaaltehniline baas, ämmaemandate koolitussüsteemi madal tase ning poliitilisest olukorrast  tingitud ebastabiilsus.

Statistikale tuginedes on Eesti sünnitusabi kvaliteedinäitajaid viimasel aastakümnel oluliselt parandanud, mis võimaldab oma kogemusi jagada ka Gruusia ämmaemandatega. Eesmärk on anda edasi praktilisi kogemusi, mida on võimalik koheselt ja väheste ressurssidega rakendada ka Gruusia Batumi piirkonna sünnitusabi arendamisel.

Programm on mõeldud eelkõige ämmaemandatele, kes tegelevad sünnitusaegse ning -järgse hooldusega ning naiste sünnituseks ettevalmistamisega. Projekti kolmandas etapis 18. – 27.09.12 külastasid Gruusiat projekti ekspert Zakaria Nemsitsveridze ning kaheksa TÜK naistekliiniku ämmaemandat

  1. Siiri Põllumaa
  2. Pille Teesalu
  3. Evelin Gross
  4. Svetlana Nilbe
  5. Taissia Pahhomova
  6. Margi Vaher
  7. Karilin Nemsitsveridze
  8. Galina Vassiljeva.

Projekti tegevuste kava 18. – 27.09.2012

Gruusia külastuse põhiline, projekti tegevustega seotud sihtkoht oli Batumi. Ämmaemandad külastasid kohalikku sünnitusmaja, kohtusid sealse juhtkonna ning ämmaemandatega.  Ämmaemandatega vestlusringi eesmärk oli arutleda projekti kahe esimese etapi jooksul Tartus kogetu mõju üle Batumi sünnitusmaja ämmaemandate töökorraldusele. Ämmaemandate poolt
toodi välja mitmed olulised aspektid:

– vajadus algatada ämmaemandate juhitud nn. perekooli tegevus,
– vajadus ämmaemandate tasemeõppe organiseerimise järele riiklikul tasandil,
– suurendada ämmaemanda rolli sünnitusel ning emadushoolduses tervikuna,
– vähendada mittevajalike sekkumiste osakaalu sünnitusel,
– tagada isade juurdepääs sünnitusele.

Ämmaemandate tarbeks tõlgiti mitmeid õppematerjale, sealhulgas perekooli õppemetoodika. Samuti oli võimalus osaleda ämmaemandate igapäevases valvetöös sünnitusosakonnas ning jälgida töökorraldust, ülesannete jaotust ja ämmaemandate tegevust sünnitajaga.

Projekti lisategevustena külastati Zestaponi Haigla sünnitusosakonda, mille juhataja on arstikutse omandanud Tartu Ülikoolis 1980ndatel aastatel ja siiani aktiivselt Tartuga seotud on. Osakonnas on suuresti eesti sünnitusabi eeskujul sisse viidud mitmed töökorralduslikud uuendused – isade lubamine sünnitusele, erinevate sünnitusasendite võimaldamine, sünnitusjärgne varane ema-lapse nahk-naha kontakt jpm. Kaalumisel on Zestaponi ämmaemandate Tartu-visiit meie ämmaemandate töökorralduse ja hariduse tutvustamiseks.

Gruusia-külastuse ettevalmistamise käigus saadi kontakt ka Gruusia ämmaemandate organisatsiooni juhiga, kelle organiseerimisel oli võimalik kohtuda ühingu juhatusega ning tutvuda Tbilisi kõige uuema sünnitusmaja ja selle töökorraldusega. Kõige olulisemaks eesmärgiks pidasid kohalikud ämmaemandusjuhid ämmaemandate koolituse edendamist ning õppekava viimist kõrghariduse tasemele. Selles valdkonnas lepiti kokku ka koostöö jätkumine organisatsioonide vahel ning võimaluse korral ka koolituse teemalise konverentsi korraldamine Tbilisis koostöös ICMga (rahvusvaheline ämmaemandate organisatsioon).

Siiri Põllumaa, EÄÜ president

siiri.pollumaa@kliinikum.ee; www.ammaemand.org.ee