2010. aasta Aasta Ämmaemand on naine, kes on sündinud ämmaemandaks. Ta on nüüdseks panustanud ämmaemandusse peaaegu 30 aastat ning usun, et panustab ka järgmised 30. Ämmaemandaks olemine on tema kutsumus, nauding, armastus ja väljakutse. Unistusi on sellel naisel palju ning ta teab, et need saavad teoks, kui endasse ja oma unistustesse vankumatult uskuda. Juba 8.-ndas klassis teadis ta, et temast saab meedik, kuid kui ta läks Tallinna Meditsiinikooli sisseastumiskatsetele, tundus tolleaegne nimetus akušöör-ämmaemand talle niivõrd hirmutav, et kooli sisse astudes muutis ta oma avalduse… apteekri erialale! Nii ta siis tõstis ja kaalus erinevaid pulbreid, kuni ühel hetkel kuulis südames ämmaemanduskutse hüüdu. Arvan, et südames teadis ta ka seda, et ämmaemandana on tal võimalus midagi suurt ära teha ja muuta paljude inimeste elu kasvõi killuke paremaks.

Positiivsed muutused on tema tööga pidevalt kaasas käinud. Tema enda sõnul algas eriline aeg 1989.ndast aastast, mil tema tolleaegses töökohas Põlva haiglas viidi läbi esimene aktiivsünnituse seminar. Seal toimus läbimurre, mis vapustas tervet Eestit. Esialgu ohtliku ja uskumatuna tunduvad muutused, mis lubasid emal ja lapsel sünnitusest kuni sünnitusmajast lahkumiseni kokku jääda ning ka mehed sünnituste juurde, on pööre, millest see andunud ämmaemand räägib silmade särades. Sünnitus kui ürgne naiselik toiming anti taas tagasi naistele! Sünnitustoad muutusid hubasemaks ning paljugi tänu selle ämmaemanda initsiatiivile ja panusele, sest ei pidanud ta paljuks ise satsilisi kardinaid õmmelda ega kodust lilli sünnitustubadese viia. Naised, kes pidasid oma sünnituse kulgu ülioluliseks, läksid selle ämmaemanda pärast Põlvasse oma sünnitust ootama. Ja mõned naised said ootamise ajaks peavarju lausa selle ämmaemanda juures kodus.

Nende 12 aasta jooksul, mil ta töötas Põlva sünnitusosakonnas, lihvis ta oma oskusi, kogus teadmisi ning andis oma sooja puudutust paljudele peredele. Sünnitusmajast viis tee lasteaedade programmi “Hea algus” Põlva lasteaia manageriks ning peagi sai temast ka koolitaja, kes haris pedagooge lapsevanemate kaasamise ja tervise edendamise teemadel. Tervise edendamine ning tervislikud eluviisid on samuti olnud kaaslaseks selle ämmaemanda tööl ning lisaks lastevanematele ja sünnitajatele meenutab teda sooja südamega ka nii mõnigi kaalujälgija.

Põlvast liikus see uuendusmeelne ämmaemand edasi Tallinnasse, kus tal avanes esialgu Fertilitase erahaiglas ja siis juba Pelgulinna Sünnitusmajas võimalus luua peresid sünnituseks ettevalmistav perekool. Perekoolist kasvas välja tema suur unistus – Pelgulinna Perekeskus, mis on praeguseks töötanud juba poolteist aastat. Tema silm lööb särama, kui ta kõneleb keskuse kõige olulisemast ülesandest: valmistada peresid ette lapse sünniks ning hiljem aidata perel nautida aega oma lapsega.

Tema pikaaegne ning väga lähedane sõber toob esimese märksõnana ära “tohutu empaatia” ning palub kindlasti ära mainida ka selle ämmaemanda võlupuudutust. Ja tõsi see on – tema käed kiirgavad armastust ja hoolivust. See puudutus muudab tuhud pehmemaks ja mured väiksemaks. Need soojad käed küpsetavad ka imemaitsvat leiba ja armastavad luua ilusaid asju. See energiast pakatav ämmaemand naudib ürituste korraldamist ning alati hoolitseb selle eest, et kõik tunneksid end hästi. Kõiki tema toiminguid saadab mõnus huumorimeel ning särav naeratus.

See armas ämmaemand on väga palju Eesti ämmaemanduse heaks ära teinud. Ta on osalenud erinevates projektides, mis aitavad tõsta nii Eesti naiste ja perede kui ka teiste meditsiinitöötajate teadlikkust. Ja seda ikka selleks, et sünd selle pisikese beebi jaoks oleks võimalikult pehme ja turvaline ning pered tunneksid end kindlalt.

See ämmaemand on soe ja toetav kolleeg, meeldiv ja õiglane juht ning aktiivne Eesti Ämmaemandate Ühingu (juhatuse) liige. Ta on suurepärane eeskuju tudengitele ning teistele ämmaemadatele. Ta on ka armastav ema oma kahele lapsele ning toetav abikaasa oma mehele.
Ta kuulutab südamest ja siiralt kõigile: “Olen väga uhke, et ma olen ämmaemand – see on võrratu elukutse!”