Suured rahvusvahelised erialaorganisatsioonid jagavad seisukohta, et kõik rasedad peaksid olema COVID-19 vastu vaktsineeritud. Praeguseks on andmed üle 200 tuhande raseda kohta Ameerika Ühendriikidest ja Suurbritanniast, kes on vaktsineeritud COVID-19 vastu. Senised uuringud näitavad, et vaktsiin kaitseb nii rasedat kui ka sündivat last.

Raseduse ajal on soovitav enne igasuguse ravimi tarvitamist nõu pidada oma ämmaemanda või arstiga. Sama soovitus kehtib ka vaktsineerimise kohta. Otsuse rasedusaegse vaktsineerimise kohta saab teha ainult naine ise ja see peab olema tehtud teadlikult. Ämmaemandad austavad naise otsust end raseduse ajal vaktsineerida või sellest loobuda. Vaktsineerimisest keeldumise korral jagatakse naistele soovitusi nakatumisest hoidumiseks teistel viisidel. 

  • Miks kaaluda rasedusaegset vaktsineerimist?

COVID-19 infektsiooni põdemine võib raseduse ajal kulgeda raskelt. Uuringutulemused kinnitavad, et nakatunud rasedad vajavad võrreldes mitterasedatega sagedamini intensiivravi, eriti juhul, kui haigestutakse raseduse III trimestril. COVID-19 põdemine suurendab enneaegse sünnituse ja teiste rasedustüsistuste esinemise riski, seetõttu on oluline nakatumist vältida. Vaktsineerimine on tõhus viis COVID-19 haiguse raske kulu ja tüsistuste tekke vältimiseks. Vaktsiin ei sisalda elus koroonaviirust ega lisaaineid, mis kahjustaksid rasedat naist või loodet. mRNA vaktsiinid ei muuda DNA-d ega põhjusta geneetilisi muutusi. 

  • Kuidas toimub rasedate vaktsineerimine?

COVID-19 vastane vaktsineerimine toimub rasedate ja mitterasedate puhul samadel alustel. COVID-19 vastu on soovitav on vaktsineerida kõiki rasedaid, aga eriti neid, kellel on suurem risk nakatuda või kellel võib haiguse kulg olla raskem kaasnevate seisundite tõttu (nt ülekaal, diabeet, südame-veresoonkonna haigus). Vaktsiinidooside vaheline aeg on rasedusaegse vaktsineerimise puhul sama kui teiste inimestel. 

  • Millist vaktsiini eelistada?

Kõige rohkem on hetkel andmeid mRNA (Pfizer/BioNTech vaktsiin Comirnaty, Moderna vaktsiin Spikevax) vaktsiinide kohta, mistõttu soovitatakse neid eelistada rasedate vaktsineerimisel. 

  • Kõrvalmõjude esinemine

Vaktsineerimise kõrvalmõjusid esineb nii rasedatel kui mitterasedatel, levinumateks on süstekoha valulikkus, väsimus, peavalu, lihas- ja liigesvalu, külmavärinad, palavik. Rasedatel on lubatud valu leevendamiseks ja palaviku alandamiseks kasutada paratsetamooli. 

  • Vaktsineerimine raseduse planeerimise ja imetamise ajal

Rasedust planeerides võib vaktsineerida COVID-19 vastu. Enne vaktsineerimist ei ole vaja teha rasedustesti, sest puudub tõendusmaterjal, et COVID-19 vastased vaktsiinid mõjutaksid viljakust. Vaktsineerimise järgselt ei ole vaja rasestumist edasi lükata. Tuginedes teadmistele, kuidas vaktsiinid organismis toimivad, ei ohusta COVID-19 vaktsiinid imetava ema ja tema lapse tervist. Rinnaga toitmise ajal on COVID-19 vastane vaktsineerimine lubatud. Vaktsineerimise järel leidub ema rinnapiimas antikehi, mis võivad anda lapsele kaitse nakatumise eest.

  • Kas tõhustusdoos on raseduse ja imetamise ajal lubatud?

Tõhustusdoos on lubatud ja soovituslik raseduse planeerimise, raseduse ja imetamise ajal. Arvestades COVID-19 põdemisega kaasnevaid riske rasedatele, raseduse kulule, loote arengule ja sündivatele lastele, kuulub rasedus nende seisundite nimekirja, mille korral on näidustatud ka tõhustusdoos.

Tõhustusdoosina kasutatakse Pfizeri või Moderna vaktsiine, sõltumata sellest, millist vaktsiini kasutati esimeseks ja teiseks doosiks. Tõhustusdoosi tehakse vähemalt kuue kuu möödudes teisest vaktsiinidoosist. Inimesed, keda on vaktsineeritud Jansseni vaktsiiniga, peaksid saama tõhustusdoosi vähemalt viie kuu möödudes pärast esimest vaktsiinidoosi.

  • Kas COVID-19 vaktsiine võib teha koos teiste vaktsiinidega?

Covid-19 vastaseid vaktsiine võib manustada samaaegselt teiste raseduse ajal soovitavate vaktsiinidega, sh gripivaktsiiniga. 

Enne vaktsineerimist on soovitav konsulteerida oma perearsti, naistearsti või ämmaemandaga ning teha individuaalsetel terviseandmetel põhinev otsus. 

 

Koostamisel on aluseks võetud järgmiste organisatsioonide soovitused ja seisukohad: 

Centers for Disease Control and Prevention (CDC) 1

Centers for Disease Control and Prevention (CDC) 2

International Federation of Gynecology and Obstetrics (FIGO)

Royal College of Obstetricians and Gynaecologists (RCOG) 1

Royal College of Obstetricians and Gynaecologists (RCOG) 2

Royal College of Midwives (RCM)

The American College of Obstetricians and Gynecologists (ACOG) 1

The American College of Obstetricians and Gynegologists (ACOG) 2

World Health Organization (WHO)